Luksi vutitalu perenaine Elvia Niils: ,,Saatus mängis mulle sisuliselt uue ameti kätte!“

Luksi Vutitalu perenaine Elvia Niils on pärit siit samast Noarootsist ning põllumajandusega on ta tuttav juba lapsepõlvest, sest tema peres on alati looma- ja taimekasvatusega tegeletud. „Nii nagu paljud teisedki, läksin peale gümnaasiumi lõpetamist pealinna kooli ning jäingi sinna 13 aastaks kontoritööle,“ räägib Elvia, kes õppis ülikoolis Mereakadeemias sadamamajandamist. Kuna Noarootsi Gümnaasium oli andnud talle aga hea rootsi keele oskuse, tegi ta üle dekaadi karjääri hoopis ettevõttes, mis tegeles Skandinaavia suunal meedia jälgimisega.

 

Karjääripööre tänu saatusele ja vennale

 

Perekonna tänase kodu ja tööpõlluni jõudmises võiks mitmel moel süüdistada saatust. Luksi talukompleksi nendele müünud mees sattus toona Tallinnas autoesinduses töötanud Markole laua taha kliendiks. Jutu edenedes selgus, et mees müüb parasjagu Riguldis talukompleksi, kuhu noor pere oligi oma järgmist kodu lootnud soetada. Maale asuti elama 2019. aastal ning ühiselt renoveeriti sealne lindla ja nõukogudeaegne garaaž, mis on tänaseks veelgi laienenud. Luksi Garage spetsialiseerub mootorrataste värvimisele, sh disainlahendustele ja kunstiprojektidele.

 

Esialgu käis pererahvas aga maalt pealinna tööle. Pikk sõit muutus ruttu vastumeelseks ning üsna pea tuli koroonapandeemia. „Koroona tegi majandusega oma töö ning sellega seoses sain koondamisteate. Saatus mängis mulle sisuliselt uue ameti kätte!“ selgitas Elvia linnupidajaks saamist. Nimelt oli ta selleks hetkeks juba vennaga koos tolle eestvedamisel alustanud põllumajanduse õpinguid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppemajas. Koos kooli astumisega oli Elvia sisse andnud ka PRIA noortaluniku toetuse taotluse ning endalegi üllatuseks saanud sellele esimesel katsel positiivse otsuse.

 

 

Ei pane kõiki mune ühte korvi

 

Kuigi alguses kirjutas Elvia toatluse hoopis kanade kasvatamiseks, nügis elu ta hoopis vutipidamiseni. Täna kasvab Elvia linnulas üle 3000 Eesti vuti, kelle mune müüb ta peamiselt suurtele poekettidele. „Mulle meeldib, et vutikasvatuse puhul on kogu tootmisahel minu enda kätes,“ sõnab Elvia, kes tegeleb aktiivselt sellega, et oma talutootmist edasi arendada – vutikasvatuse kõrvale on vaikselt tekkimas ka lihaveise- ja köögiviljakasvatus.

 

„Linnukasvatuse puhul tuleb hoida mitu rauda korraga tules, sest alati on oht, et lindudeni jõuab mõni haigus. Samas on köögiviljakasvatus oluline juba iseenda toidujulgeoleku vaatest, kuigi laiem nõudlus maheköögivilja järele on ka olemas – juba praegugi küsitakse minult palju kartulit ja teisi köögivilju,“ räägib ta.

 

Elvia teeb palju koostööd teiste talupidajatega ning hiljaaegu hakkas ta ka aktiivselt teiste nõustamisega tegelema. „Tänu varasemale karjäärile ei ole seadusandluses ja määrustes orienteerumine mulle raske. Nii hakkasid paljud minult nõu küsima ning põllumajandusnõustajamine tundus seega igati loogiline jätk,“ räägib Elvia, kes nõustab noortalunikke ja teisi soovijaid linnukasvatuse, mahepõllumajanduse ja toetuste teemal.

 

Lisaks suurtele poodidele soetavad vutimune kohalikud elanikud ja toidukohad. „Meie mune kasutavad siit lähedalt näiteks Roosta Resto ja Dirhami Kalakohvik,“ ütleb Elvia, kes käib mune müümas ka Oru OTT-il ja laatadel. Sel aastal pidanuks nad osalema ka Haapsalu raudteejaamas toimunud Gurmeeturul, kuid elu tuli vahele: „Juhtus nii, et veised pääsesid lahti ja tuli hoopis sellega tegelema asuda! Mõned korrad aastas seda ikka juhtub,“ kirjeldab Elvia maaeluga kaasas käivaid ootamatusi.

 

Kohalike nõudluse pärast loodab pere tulevikus avada ka oma iseteenindusliku talupoe, kust saaks mugavalt soetada lisaks nende vutimunadele, veiselihatoodetele ja köögiviljadele ka teiste piirkonna talude tooteid.