Mesinik Andres Tamla: „Mesilased on palju enamat kui lihtsalt mee tootjad“

Andrese sõnul sai Mesikuma alguse klassikalisest „hobi kasvas üle pea“ stsenaariumist. „Alustasin mesilaste pidamist, kuna mind paelus nende usinus ja looduse müstika. Nagu paljudel, algas seegi teekond vaid mõne taruga, aga mesilased on kord juba sellised tegelased, kes vajavad tegelemist ja pakuvad aina uusi väljakutseid. Ühel hetkel oli selge, et mesindushuvi on nii suur, et see vajas oma nime ja kodu – nii sündiski Mesikuma.“

 

Mesikuma mesilaste korjemaad on Läänemaa niitudel, metsaservadel ja aedades ning Mesikuma valikus on palju erinevaid meetooteid. Nii pakutakse lisaks klassikalisele vedelale ja kreemjale meele ka marjadega segatud maitsestatud mett – näiteks astelpaju ja mustsõstraga, aga ka ingveriga. See sobib suurepäraselt neile, kes tahavad mett otse purgist süüa ja veidi vürtsi argipäeva lisada.

 

Andrese tee toidumaailma on olnud pigem orgaaniline ja iseeneslik. „Enne mesindust tegutsesin ma hoopis teisel alal, mis oli seotud logistika ja organisatoorsete teemadega, aga see kõik on andnud mulle oskuse asju planeerida. Mesindusse tõmbas mind aga ehedus ja ausus. Mesinduses näed kohe, mis su töö väärt on. Ei mingit trikitamist – hea mesi räägib iseenda eest,“ räägib ta ja lisab: „Tegelikult, kui järele mõelda, siis minu varasem kogemus on kasuks tulnud – mesilaspere on ju iseenesest superorganism, kus kõik toimib laitmatult, kui vaid mesinik oskab neile õigeid tingimusi luua. Nii et ütleksin, et olen organisatoorsetelt teemadelt liikunud looduslikule organisatoorsele tipptööle!“

 

Uued ideed sünnivad otse tarust ja Läänemaa loodusest

 

Kõige suurem inspiratsiooniallikas on Andrese sõnul alati Läänemaa loodus ise. „Kui mesilased toovad tarru näiteks väga aromaatset niidumeet, siis järeldan, et seda peaks pakkuma puhta ja töötlemata. Või kui kohalik talunik pakub imelisi astelpajumarju, siis miks mitte neid oma meega kokku segada? Meie marjajahudega segatud meed ongi sündinud soovist hoida purgis Eesti suve maitset – natuke haput, natuke magusat, täiuslik tasakaal.“

 

„Lisaks meele on meil ka võimalus pakkuda mesilasteraapiat, see tähendab, et suviti saab taru kohal lamades mesilaste suminat kuulata ja tunda selle rahustavat toimet. Teenuseid me laiendame pidevalt, sest mesilased on palju enamat kui lihtsalt mee tootjad,“ ütleb Andres ja lisab: „Tunnistan ausalt, et mesilased on need, kes on meie parimad bossid, aga ka kõige karmimad ülemused – kui ilm on halb, siis saaki pole, ja kui tarus pole korda, siis tuleb neilt kohe nurinat.“

 

Teenuste poolel annab inspiratsiooni ka inimeste tagasiside. „Inimesed otsivad puhtust ja rahu. Kuna stressi on tänapäeval palju, siis sellest sündis idee luua ka mesilasteraapiatuba. See on midagi, mis toob inimese hetkeks kiirustamisest välja.“

 

„Ammutan inspiratsiooni ka välismaistest kogemustest ja uutest teadmistest, aga lõpuks keerlevad kõik Mesikuma uued tooted ikkagi selle ümber: kuidas tuua parim, mida Läänemaa annab, otse tarust inimese lauale, lisades sinna hoolitsust ja loovust,“ räägib mesinik, kelle sõnul teeb Läänemaa kohaliku toidu eriliseks ennekõike selle ausus ja puhtus, aga ka väike hullus.

 

„Aususe all pean silmas seda, et siin on veel säilinud see ehtne rannikuloodus. Meil on siin rannaniidud, metsateed ja puhas õhk, mis kõik annavad mee, marjade ja muude toorainete maitsele selle spetsiifilise soolaka-magusa varjundi. Läänemaa toit pole kunagi ülemäära töödeldud, see maitseb nii, nagu ta peab – justkui oleks selle ise otse põllult või tarust võtnud,“ jutustab ta.

 

„Aga mis puudutab „väikest hullust“, siis see on iseloomulik siinsetele tootjatele. Meil on palju väiketootjaid, kes armastavad katsetada ja luua midagi ainulaadset, olgu selleks siis ürdisool, eriline leib või just need raamist väljas meesegud, nagu näiteks meie vaarika-kirsi maitsemesi. See teebki Läänemaa toidukultuuri soojaks ja personaalseks, sest iga purk ja pakend räägib oma tegija lugu. See ei ole massikaup – see on hingega tehtud toit,“ sõnab ta lõpetuseks.

 

Vaata ka www.mesikuma.ee