Pihlaka talu perenaine Anu Otisalu: „Maailmas on nii palju põnevat, mida kasvatada!“

„Peale Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna lõpetamist tulime abikaasaga koos siia minu kodumajandisse, toonasesse Linnamäe kolhoosi tööle,“ räägib Pihlaka talu perenaine Anu Otisalu sellest, kuidas kõik alguse sai. „Tartus veedetud Elu Parimad Aastad andsid põllumajandusega tegelemiseks hea teoreetilise baasi ja viljaka pinnase, aga ka julguse uusi ideid ja töövõtteid kasutada. Kuna koduhoovis olid olemas kasvuhooned, siis oleks ju endise agronoomina olnud häbi neid tühjana hoida,“ ütleb Anu.

 

Abikaasaga koos alustati kapsakasvatusega. „Kunagi sai neid istutatud kuni kümme tuhat taime, aastatega on see hulk vähenenuid mõnele tuhandele. Sealt edasi hakkasime tasapisi ka tomati, paprika ja kurgi ja suvelilletaimi ka müügiks kasvatama. Maailmas on nii palju põnevat, mida kasvatada! Nii on maha pandud ka näiteks spargel ja bataat.“

 

„Taimede ostjatelt saadav innustus ja positiivne tagasiside ning see, et ostlema tullakse ka kaugemalt, kui Läänemaalt – see kõik annab jõudu köögiviljandusega ka edaspidi tegeleda ja loob sellise sooja kogukonna tunde,“ märgib Anu.

 

Turustamine oma hoovist

 

Kuigi käiakse ka erinevatel laatadel, proovitakse taimede heaolust lähtudes neid peamiselt turustada oma hoovist. „Paljud möödujad on meie väravas kinni pidanud ja uurinud, et kui teil kasvuhooned siin on, siis vahest on ka omakasvatatud tomatit müügiks pakkuda. Poe oma polevat pooltki sellise maitse ja lõhnaga, mis otse kasvuhoonest tulnu. Nii ongi meie tootmine vastavalt nõudlusele laienenud ning sellest kasvanud välja iseteeninduslett, kus lisaks Pihlaka talu taimedele ja saadustele on müügil ka muud Oru OTT-i toodangut,“ räägib Anu.

 

„Esialgu oli väga imelik kuulda kevadel taimemüügi hooajal telefonis, et tere, me oleme siin teie aiandis… Oot-oot, mis aiandis te olete! Meil ju ainult väike taimetelk ja mõned kasvuhooned!“ meenutab Anu iseteenindusleti algust.

 

Pakkumise aja pikendamiseks saab aiasaadusi ka purki või tünni pistetud. Nii on Pihlaka talu valikus igatalvine hapukapsas, suvised marineeritud ja soolatud kurgid ja küüslaugu- mädarõikane äkiline salat, mis sügisesed batsillid võiks eemale peletada. „Maainimesena oleme harjunud enamuse asju ise kasvatama ja tagavarasi koguma, seetõttu vist ongi harjumus midagi ise teha, purki pista ja kui see õnnestub, tahaks seda ka teistega jagada!“ ütleb Anu.

 

 

Taustajõuks lapsed ja lapselapsed

 

Anu taustajõuks on tütre ja poja pere ning neli toredat lapselast, kes ka põllutööde tegemise tarkusi ajapikku omandavad. Kahjuks lahkus tänavu igavikuteele üle nelja aastakümne Anu kõrval olnud abikaasa, kellega koos talupidamise rõõme ja valusid jagati. Nüüd vaatab ta esialgu päev korraga, kuidas uuel hooajal on jaksu talupidamisega tegeleda. Pere jaoks on tegemist ennekõike hobitaluga ja seal toimetatakse põhitöö kõrvalt. Igapäevaselt peab Anu hoopis logistiku ametit.

 

„Tegelikult on talu mulle stressimaandamise koht – vaatad, kuidas taimed sirguvad, tomatite põsed punaseks muutuvad ja muud mured ununevad sootuks. Kui sügisel on saak salves, siis ununeb seegi, kuidas pool suve kartulimardikaid ja nende röövikuid saab purkidesse kokku korjatud ning kapsaste pealt ussikesi kogutud,“ ütleb Anu.

 

Anu leiab, et Läänemaa toidu teeb eriliseks see, et ta on hoole ja armastusega kasvatatud ning valmistatud kohapeal kasvanust – tooraine on nii värske, et veel mõni minut enne toidu valmistamist ta veel kasvas. „Öeldakse, et kõige tervislikum ongi toituda oma lähikonnas kasvanust,“ ütleb Anu lõpetuseks.

 

Pihlaka talu tegemiste kohta leiab rohkem infot Linnamäe Pihlaka talu kodulehelt,  Facebooki lehelt ja ka Oru OTT-i Facebookist.

 

Vaata ka: Tomatikasvatajad annavad nõu: milline sort valida ja kuhu see kasvama panna? Maaleht, 13.05.2025